Piljardi reeglid


8-palli reeglid

1. MÄNGU SISU

“Kaheksa palli” mängitakse löögikuuli (kii kuuli) ja 15 nummerdatud augukuuliga. Üks mängijaist peab nimetatud löökidega auku lööma kuule numbritega 1-7 (ühevärvilised), teine numbritega 9-15 (triibuga). VÕIDAB MÄNGIJA, KES LÖÖB AUKU KÕIK OMA GRUPI KUULID NING SEEJÄREL ÕIETI KAHEKSANDA KUULI.

 

2. LÖÖGI NIMETAMINE

Löögil olev mängija nimetab kuuli, mida ta kavatseb lüüa ning augu, kuhu ta selle kuuli lööb. Ilmseid lööke ei ole vaja nimetada, vastasel on siiski õigus küsida, millist kuuli ning kuhu auku lüüakse. Põrkelööke ja kombineeritud lööke ei loeta ilmseteks. Põrgete ja puudete arvu ja järjekorda ei ole vaja nimetada. Avalööki ei nimetata.

 

3. KUULIDE ASETUS

Avalöögiks paigutatakse kuulid kolmnurka tipuga laua keskkoha poole nii, et tipus (laua ülemise poole keskpunktis) on esimene kuul, kaheksas kuul on esimese taga ning kolmnurga alumistes tippudes on eri grupi kuulid.

 

4. AVALÖÖGI JÄRJEKORD

Loosi või proovilöögi võitja võib teha avalöögi või lasta vastasel avada. Edasises tehakse avalöök vaheldumisi.

 

5. ÕIGE AVALÖÖK

Avalöök sooritatakse löögikuuliga otsajoone tagant. Et avalöök oleks õige, peab avaja kas (1) lööma mõne kuuli auku või (2) lööma vähemalt neli augukuuli servani. Kui avajal ei õnnestu õiget avalööki teha, loetakse seda veaks ja vastasel on õigus kas (1) aktsepteerida laua seisu ning jätkata mängu või (2) sooritada ise uus avalöök või lasta vastasel uuesti avada.

 

6. LÖÖGIKUULI LÖÖMISEL AVALÖÖGIGA AUKU VÕI LAUALT VÄLJA

(1) kõik aukulöödud augukuulid jäävad auku (v.a. kaheksas kuul, vt. p. 8), (2) tegemist on veaga, (3) laud on avatud. Vastane jätkab kuul käes otsajoone tagant.

 

7. AUGUKUULI LÖÖMINE AVALÖÖGIGA LAUALT VÄLJA on viga ning vastasel on õigus kas (1) aktsepteerida seisu ning jätkata (v.a. löögikuuli samaegsel auku- või väljalöömisel) või (2) jätkata kuul käes otsajoone tagant. Väljalöödud kuule tagasi ei asetata.

 

8. KAHEKSANDA KUULI AVALÖÖGIGA AUKU LÖÖMISEL

on avajal õigus (1) teha uus avalöök või (2) asetada kaheksas kuul lauale ning jätkata. Kui avaja lööb auku ka löögikuuli, siis on vastasel õigus (1) teha ise uus avalöök või lasta vea teinud mängijal uuesti avada või (2) asetada kaheksas kuul lauale ning jätkata kuul käes otsajoone tagant.

 

9. AVATUD LAUD

Laud on “avatud” kui augukuulide grupp on veel valimata. Vahetult peale avalööki on laud alati avatud. Avatud laua korral on õige lüüa löögikuuliga ükskõik millise kuuli pihta (v.a. kaheksas kuul) eesmärgiga lüüa valitud augukuul auku. Õigeks loetakse ka kombineeritud lööki, kus ühevärvilist lüüakse “läbi” triibuga kuuli ja vastupidi. Kaheksanda kuuli puudet esimesena avatud laual loetakse veaks ning vastane jätkab kuul käes otsajoone tagant, kusjuures laud on ikka avatud. Kõik kuulid, mis on avatud laual ebaõige löögiga auku löödud jäävad auku.

 

10. GRUPI VALIK

Grupi valik on tehtud, kui mängija peale avalööki avatud laual õige löögiga lööb nimetatud kuuli auku. Grupi valikut ei tehta kunagi avalöögiga, isegi kui avalöögiga lüüakse üks või mitu ühe grupi kuuli auku. PEALE AVALÖÖKI ON LAUD ALATI AVATUD.

 

11. ÕIGE LÖÖK

Kõikide löökide puhul (v.a. avalöök ning löök avatud laual) peab löögikuul esimesena puudutama oma grupi augukuuli ning seejärel peab löögikuul või mistahes augukuul liikuma vastu serva või auku. NB! Lööja võib põrgatada löögikuuli portest augukuuli pihta, siiski loetakse sellist lööki õigeks ainult siis, kui peale löögikuuli ja augukuuli puudet augukuul läheb auku või suvaline kuul seinani.

 

12. SEERIAST LOOBUMINE (“KAITSELÖÖK”)

Taktikalistel kaalutlustel võib mängija otsustada ilmse augukuuli auku lüüa ning siis seeria jätkamisest loobuda, deklareerides loobumise e. kaitselöögi ette. Kaitselöök loetakse õigeks löögiks, kaitselöögil auku löödud kuulid loetakse valesti auku lööduteks. Löögil olev mängija, kes kavatseb kaitselööki teha, peab seda vastasele selgelt teatama, vastasel juhul – eeldusel, et löödav ilmne augukuul läks auku – peab lööja seeriat jätkama.

 

13. SEERIA

Peale õige löögiga õige kuuli õigesse auku löömist on mängijal õigus jätkata, kuni tema grupi kuulid on augus ning seejärel lüüa kaheksandat kuuli. Seeria lõppeb, kui mängija (1) ei löö oma grupi kuuli õigesse auku, (2) teeb kaitselöögi, (3) teeb vea või (4) võidab mängu.

 

14. KARISTUSLÖÖK – KUUL KÄES

Kui mängija teeb löögil vea, saab vastane löögikuuli kätte ning võib selle asetada mistahes kohta laual (avalöögil tehtud vea korral otsajoone taha). Kuul käes situatsioonis võib mängija kasutada käsi või kiid kuuli paigutamiseks, mistahes löögitaolist liigutust kii otsaga löögikuuli vastu loetakse löögiks.

 

15. KOMBINERITUD LÖÖGID

Kombineeritud löögid – augukuuli löömine läbi teise oma grupi augukuuli – on lubatud, kaheksas kuul ei või olla esimeseks kuuliks, mida löögikuul puutub, kui see pole lööja ainus augukuul laual.

 

16. VALESTI AUKU LÖÖDUD KUULID

Augukuuli loetakse valesti auku lööduks, kui (1) augukuuli auku löömisel tehakse viga, (2) nimetatud kuul ei läinud nimetatud auku, (3) lööja loobub kaitselöögiga seeria jätkamisest. Kõik valesti auku löödud kuulid jäävad auku.

 

17. AUGUKUULI(DE) LÖÖMINE LAUALT VÄLJA

Augukuuli või kuulide löömine laualt välja on viga ning lööja kaotab õiguse seeriat jätkata, kaheksanda kuuli väljalöömise korral on lööja kaotanud. Väljalöödud augukuulid jäävad laualt välja.

 

18. KAHEKSANDA KUULI LÖÖMINE

Kaheksanda kuuli löömisel ei tähenda vea tegemine mängu kaotamist, kui kaheksandat kuuli ei löödud auku või laualt välja.

 

19. KAOTUS

Mängija kaotab mängu, kui ta: (1) Teeb vea samaaegselt kaheksanda kuuli aukulöömisega (v.a. avalöök); (2) Lööb kaheksanda auku koos viimase oma grupi kuuliga; (3) Lööb kaheksanda kuuli laualt välja; (4) Lööb kaheksanda kuuli valesse auku; (5) Lööb kaheksanda auku, kui mõni tema grupi kuul on veel laual. Loomulikult kaotab mängija mängu ka siis, kui vastane õige löögiga kaheksanda kuuli märgitud auku lööb.

 

20. VIIK

Kui peale kumbagi mängija vähemalt 3 löögikorda (kokku vähemalt 6 löögikorda, NB! mitte lööki vaid löögikorda) kohtunik otsustab (kohtuniku puudumisel jõuavad mängijad kokkuleppele), et katse augukuuli auku lüüa või liigutada põhjustab lööja kaotuse, on tegemist viigiga ning mäng mängitakse ümber, kusjuures avalöögi teeb sama mängija, kes viigistunud mängulgi. Käesolev reegel kehtib hoolimata augukuulide arvust laual

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Noolemäng

Üks populaarsemaid noolemänge on “301″, “501″ ja teised “x01″ suurema algsummaga mängud. Nii 301 kui ka 501 mängude põhimõtteks on iga viskega algsummast punkte alla lahutada. Mängu võitjaks osutub mängija, kes saab oma punktid esimesena täpselt nulli.

Mängu reeglid

1. Iga mängu alustatakse 301 (501) punktist. Mängu mõtteks on algsummast punkte lahutada ja iga järgneva viske järel lahutada punktid järgi jäänud summast. Mänge 301 ja 501 mängitakse tavaliselt individuaalselt kahe mängija vahel. Võistkondlikult mängides tuleks alustada suuremast algsummast, kas 501, 701 või 1001 sõltumata võistkonna suurusest.

2. Turniiridel alustatakse mänge tavaliselt otsealgusega (open in) ehk ükskõik milliste punktidega. On ka alternatiiv. Mängu võib alustada ka suvalise duubliga (doubel in).

3. Mängu võitjaks on mängija, kes jõuab oma punktidega esimesena täpselt nulli.

4. Kui mängu lõpuks on valitud duubel-lõpp (double-out), siis osutub võitjaks mängija, kes saab oma punktid duubliga või keskusega täpselt nulli

5. Keskust (bulleyes) loetakse duubel 25-ks (50)

6. Kui viske summa on suurem, kui vaja täpselt nulli saamiseks, siis jäävad punktid samaks, kui olid enne viimase ringi viset.

7. Iga mängu kutsutakse “etapiks”. Kolm etappi moodustavad matši ja lõplikuks võitjaks on mängija, kes lõpetab esimesena 2 etappi (kolmest parem). Matši võib pidada ka rohkemate etappidega.

MÄRKUSED: Kui mängitakse individuaalvõistlus kahe mängijaga, siis mängu 301 alustatakse duubliga (double-in) ja 501 otsealgusega (open-in).

Mängu alustab see, kes tabab ühe noolega kõige lähemale keskusele. Kes esimesena aga keskust viskama hakkab, selgub loosiga. Kuigi ka mängu alustajat võib loosiga välja selgitada. Tavapärane reegel on ka see, et järgmist mängu alustab eelmise mängu kaotaja. Samas võib mänge alustada ka korda mööda.

Allikas: www.ristsona.ee/darts

Lauajalgpall

Ajalugu

Kõik algas primitiivselt – puust kast, pulgad ning palju fantaasiat. Mäng mida tuntakse lauajalgpalli nime all on suure tõenäosusega saanud alguse 1920 ndatel Saksamaalt. “ilmselt” sellepärast, et umbes samal ajal töötasid ka prantslased sarnase mängu kallal. Suurimat populaarsust oma algusaastail saavutas lauajalgpall siiski Saksamaal. Juba mängu algusaastail oli praktiliselt igas külas oma lauajalgpallitiim.

Parimatel lauajalgpallivõistkondadel olid omad klubihooned kohe “õige” jalgpalliväljaku kõrval või siis koguneti mõnda lähedal asuvasse baari, tähistama oma kodumeeskonna võite. Mõne aja möödudes olid pea kõikides jalgpalliga lähedalt seotud pubides ning klubides omad lauajalgpalli lauad, mida kutsuti “kickeriteks”. Sellise nimega tuntakse Saksamaal lauajalgpalli tänaseni.lauajalgpall

Esimesed Saksa lauajalgpallilauad olid väga primitiivsed- täisnurkne puidust karp viinerist mänguväljak, varras, millele kinnituvad mängijad oli tehtud puust, samuti ka selle külge “blokina” kinnituvad “mängijad”.Väravad olid lõigatud puidust kasti otstesse, ning väravavõrguks riidest tasku. Laudu valmistasid klubi liikmed ise või telliti töö kohalikult puusepalt.

Peale Teist Maailmasõda, alustasid mitmed firmad müntidega töötavate “kickerite” tootmist.Alguses nägid mängud väliselt välja väga erinevad ,kuna tootjaid oli palju ja igal neist olid oma ideed, milline peaks olema mängu disain.

Samal ajal alustasid ka itaallased ja prantslased oma mudelite tootmist. Prantslasi võib pidada teleskoopvarraste idee autoriteks ning rakendajateks.

Ameerika Ühendriikidesse imporditi esimene lauajalgpalli laud 1955 aastal, kuid esialgu mäng suurt populaarsust seal ei saavutanud. Kuuekümmnendatel, mil Euroopas oli lauajalgpall saavutanud juba arvestatava populaarsuse, oli huvi mängu vastu USAs ikka veel kasin. Kuid aasta aastalt kasvas populaarsus ka seal. Selle põhjuseks peetakse Ameerika sõdureid, kes peale naasmist Euroopast, kus neil oli palju kokkupuutumist lauajalgpalliga, saabusid oma kodupaikadesse üle Ameerika. 1969. aastat võib pidada aastaks, mil algas lauajalgpalli võidukäik Ameerikas.

Üheksakümmnendate alguses olid püsti pandud üksikud lauad, üks neist toonases populaarses ööklubis “Piraat” , hiljem on mõned lauad olnud mõningates pubides, näiteks “Bulldogis”.

Tänaseks on asi niikaugele jõudnud, et lauajalgpall on ka Eestis omale hulga poolehoidjaid ning ka aktiivseid harrastajaid leidnud.Pea kõikides suuremates linnades on huvilistel võimalus lauajalgpalli mängida.Suurema kandepinna on lauajalgpall leidnud Tartus ja Tallinnas, kus ka toimuvad regulaarsed turniirid.

Väiksematest kohtadest toimub aktiivne tegevus Järva-Jaanis, Koerus ning Roosna-Allikul. Järgmise sammuna soovime hakata korraldama Eesti meistrivõistlusi ning osaleda ka mõnel rahvusvahelisel turniiril.

Alates 2006 aastast on Eesti Lauajalgpalli Liit ka rahvusvahelise alaliidu liige.

Mängu reeglid

Reeglina mängitakse lauajalgpalli kaks kahe vastu, kuid üsna populaarne on ka mäng üks ühe vastu. Pikka aega on nii Euroopas, kui ka Ameerikas korraldatud erinevaid suurvõistlusi- riikide meistrivõistlusi, ning lisaks ka tiitlivõistlusi(EM,MM). Peale eelpool toodute toimuvad veel nn. rahaturniirid, kus auhinnafondid on päris kopsakad.Nii mõneski riigis(nt. Inglismaal) on omad mängijate nn rankingutabelid, kus siis mängijad on asetatud pingeritta vastavalt saadud punktidele, mida saadakse erinevatel turniiridel osaledes.

Lauajalgpallis pole ülemaailmseid ühtseid kindlaid reegleid, vaid need erinevad piirkonniti. Lisaks sellele on veel olemas erinevaid laudade tüübid(nt Harvard,Tornado), mille puhul kehtivad erinevad reeglid. Alljärgnevalt toome ära lihtsustatud reeglid, mis kehtivad pubides ja baarides.

Täielikud lauajalgpallireeglid(ingliskeelsed) leiad siit!

Reeglid põhinevad Oxfordi Üliõpilaste Lauajalgpalli Klubi reeglitel.

1. Mäng käib tavaliselt viie väravani või kümnest parem. (See on otseses sõltuvuses pallide arvust, mis olemasolevas mängus kasutada on)

2. “Spinnimine” on keelatud! Ühtegi figuuri ei tohi enne, ega pärast lööki pöörata rohkem, kui 360 kraadi.

3. Laud peab püsima paigal, laua “raputamine” on keelatud!

4.Loomulik palli blokeerimine löögil on lubatud, kuid mänguvarda kiire edasi-tagasi liigutamine keelatud!!

5. Peale löödud väravat pannakse pall mängu keskväljale või vastava ava olemasolul selle kaudu mänguväljale selle võistkonna poolt kellele löödi värav.

6. Juhul, kui pall põrkab väravast tagasi väljakule loetakse seda väravaks ning mäng jätkub vastavaltreeglitele.

7. Kui pall mängu käigus väljub väljaku piiridest pannakse see mängu keskväljale või vastava ava olemasolul selle kaudu kaudu mänguväljale ,palli välja löönud võistkonna poolt.

Allikas:http://www.lauajalgpall.ee

Õhuhoki

Kuigi arvati palju aastaid, et õhuhoki leiutajaks oli Brunswick Billiardsi töötaja Bob Lemieux, leiutasid õhuhoki tegelikult siiski Phil Cross, Manin Bob ja Brad Baldwin. Just nende meeste juhtida oli projekt, mis uuris umbes 1969. aastal mängu hõõrdevabal pinnal. Mängu väljatöötamine jäi soiku, kuid siis otsustati, et õhuhokil võib olla tulevikku mängumaailmas ja arendustegevust jätkati. Sündis õhuhoki (Air Hockey). Siiski on tegu vaid arvamustega ja tegelikku tõde ei teata. Kindel on vaid see, et esimese patendi sellisele lauale taotles Phil Cross koos teiste inseneridega.

 


INFO JA
BRONEERIMINE
44 20 410

Töötame:


E - N 14 - 23

R 14 - 24

L 10 - 24

P 10 - 22

NB! Klientide ja/või broneeringute puudumisel võib Perona Bowling olla suletud 1 tund enne ametlikku sulgemisaega.

TASUTA LEVIALA

  Perona Bowling | Metsa 13a, 80082 Pärnu | Telefon +372 442 0410 | Faks +372 442 0413 | e-Post: info@peronabowling.ee | www.peronabowling.ee